Eesti Vabariik

Ametlikult võeti Eesti lipp kasutusele 1922 aastal. Lipu mõõtmed on 105 korda 165 sentimeetrit. Eesti vapil on kujutatud kolme sinist lõvi ja tammeoksi. Eesti hümn võeti kasutusele ka Soomes samal ajal, pärast Vabadussõja lõppu. Neid lauldakse erinevate sõnade ja viisiga.
Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Enne teda olid presidendid ja riigipead: Arnold Rüütel, Lennart Meri, Henrich Mark, Tõnis Kint, Aleksander Warma (Varma), Jüri Uluots, Kaarel Eenpaju, August Rei, Jaan Teemant, Jüri Jaakson, Friedrich Karel Akel, Juhan (Johann) Kukk, Ants Piip, Aadu (Ado) Birk, Jaan Tõnisson, Otto (August) Strandman ja Konstatin Päts.
Eesti riigisümbolid on: Riigilipp, Eesti Riigivapp, Eesti Riigihümn.

Eesti lipud lehvivad pidulikel ja muudel tähtpäevadel, sest nendel päevadel on midagi Eesti heaks tehtud või austatakse kedagi.
Lipud heisatatakse järgmistel päevadel:
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.
1) 1. jaanuar – uusaasta;
2) – suur reede;
3) – ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai – kevadpüha;
5) – nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni – võidupüha;
7) 24. juuni – jaanipäev;
8) 20. august – taasiseseisvumispäev;
8¹) 24. detsember – jõululaupäev;
9) 25. detsember – esimene jõulupüha;
10) 26. detsember – teine jõulupüha.
Hümni lauldakse tavaliselt tähtpäevadel. Hümni lauldakse alati püsti seistes. Kui lauldakse hümni, on kogu rahvas oma mõtetega koos, sest tavaliselt mõeldakse sellel ajal Eesti Vabariigile.
Ühe vaba riigi ja rahva teeb see, et keegi ei valitse neid.
Nõukogude Eesti
Minu isa rääkis, et kõigil oli raha, aga selle eest polnud midagi saada.
Aga nüüd on saada väga palju erinevaid asju.
Kui Eesti poleks vaba riik, oleksid kõik kurvad, eestlasest poleksi enam midagi järel, sest nende riiki pole enam ja keelt ka mitte.
Igaüks peaks oma riigi heaks töötama, et riik kasvaks suuremaks ja tugevamaks.
Lk 13 esitatud lipud kuuluvad Eurooma liitu. Ka Eesti on seal.