See on minu sugupuu:

Tartu Ülikooli nimi on ladina keeles Universitas Tartuensis. 
Tartu Ülikool asutati 1632 aastal. See avati 15. oktoobril. tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Praegune Tartu Ülikooli rektor on Alar Karis. Ülikoolil on 2008 aasta seisuga 10 teaduskonda ja 5 kolledžit. Tartu Ülikoolis on olnud Rootsi, Venemaa Keisririigi ja Eesti aeg. Tartu Ülikoolis oli asutamise ajal neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond.

Hooghännalised

Hooghännalised elavad mullaõhus. Värvus: peamiselt valkjad, aga on ka musti, punaseid, rohelisi, kirjusid. Nad toituvad taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest. Neil on tähtis osa mullaprostessis: nad aitavad ümber töödelda taimejäätmeid ja rikastavad seeläbi mulda huumusega. Nad tekivad ebalagunenud kompostihunnikus või isesegatud aiamullast. Hooghännalisi elab peamiselt mullas, aga veel elavad nad taimedel, lumel ja jääl ning isegi vee peal. Välimus:  Nad on 1 - 4 mm pikad, peamiselt valkjad, aga on ka musti, punaseid, rohelisi, kirjusid. Nad on tiibateta, tundlatega ja kolme paari jalgadega. Ta kuulub lülijalgsete hõimkonda. Ta on haukamissuistega.

Jaanuse teekond Metsa talust pääsemisel.

Peale põlengut Metsa talus, kuhu Jaanus sisse jäi, pääses Jaanus kuidagi välja ja sai Tasujaks. Ma jutustan, kuidas minu arust see välja nägi.

Jaanus jäi tallu sisse ja ta tundis suitsu lõhna. Ruttu otsis ta labida, natuke süüa ja kangutas paar põrandalauda välja. Siis hakkas ta kaevama endale urgu. Tal olid tugevad käed, niisiis jõudis ta palju kaevata. Kaevas ta hea päeva ja teiseski poole. Siis kaevas ta ennast välja. Ta oli kaevanud ennast keset metsa. Tal oli janu ja ta hakkas ojakest otsima. Leidiski siis ta ühe ja jõi enda janu täis. Seejärel hakkas ta uurima, kus ta üleüldse on. Ta leidis, et see on talle tuttav mets. Siis hakkas ta Maanuse isa talu otsima. Ta leidiski selle varsti ja leidis sealt süüa. Seejärel hakkas ta otsima vanemaid. Jaanus leidis ka nemad ja kui Jaanus oma teost oli rääkinud, anti talle nimi "Tasuja". Varsti hakkas Jüriöö ülestõus.

EDUARD BORNHÖHE “TASUJA”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Vahur on Metsa Jaanuse vanaisa.

Tambet – Tambet on Jaanuse isa.

Emmi – Jaanuse hea sõber.

metsa JAANUS –Raamatu Peategelane, tuntud ka tasujana.

Oodo – Ennem oli ta Jaanuse sõber, pärast suur vihavaenlane. Oodo oli ka vapper rüütel.

Rüütel Kuuno – Emilia peigmees.

Prohvet Pärt – Õpetas Jaanusele võitluskunsti, andis talle lugemiseks raamatuid.

Maanus – Jaanuse sõber, väike poisike. Maanus hukkus Metsa talu põlengus.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

2. Vahur sai oma vabaduse karuga võideldes. Muidu oli ta ori. Jaanusele ütles ta oma surivoodil, et too vabaduse eest võitleks ja ennast kaitseks.

3. Tambet ja vana mõisahärra olid head sõbrad.

4. Oodo iseloom muutus pärast Prohveti - Pärdi juurde minekut. Pärast seal käiku muutus Oodo Jaanuse vihavaenlaseks.

5. Jaanus ja Emma said väga hästi läbi, nad olid väga head sõbrad.

6. Jutustus seletas mulle, et pärisorjus oli hirmus asi. Talupojad üritasid end vabaks võidelda, aga see ei õnnestunud.

7. Metsa talu põletati maha, sest taheti Maanust kätte saada. Enne seda Jaanus ja tema sulased hakkasid rüütlitele vastu. Jaanus jooksis majja ja siis tekkis rüütlitel mõte, et panna talu põlema. Jaanus pääses, kuid Maanus hukkus.

8. Ma arvan, et Jaanusest sai Tasuja nii, et ta rääkis oma pääsemisest ja võtlusest Metsa talus teisetele vanematele ja siis vanemad otsustasid, et Jaanus võiks saada üheks vanemaks.

9. Kõigepealt piirati Lodijärve loss ümber. Samal õhtul hakkasid talupojad Tasuja käsul müürist üle ronima. Ronimisel hukkus mitu head talupoega. Siis käskis Tasuja neil taanduda. Järgmisel päeval murdsid talupojad lahti lossi värava. Talupojad mässasid, verd lendas. Siis jõudis Tasuja oma surnud isa juurde, kes oli kinni pandud. Tasuja oli kahvatu. Seejärel läks Tasuja üles Oodo juurde ja tappis ta. Siis tahtis ta tappa rüütel Kuunot, aga ta halastas talle.

10. Jutustus lõppes Tasuja surmaga Tallinnas taanlaste vastu. Jutt ei olnud rõmsa lõpuga, sest see oli kirjutatud ajaloo põhjal.

Eesti Vabariik

Ametlikult võeti Eesti lipp kasutusele 1922 aastal. Lipu mõõtmed on 105 korda 165 sentimeetrit. Eesti vapil on kujutatud kolme sinist lõvi ja tammeoksi. Eesti hümn võeti kasutusele ka Soomes samal ajal, pärast Vabadussõja lõppu. Neid lauldakse erinevate sõnade ja viisiga.
Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Enne teda olid presidendid ja riigipead: Arnold Rüütel, Lennart Meri, Henrich Mark, Tõnis Kint, Aleksander Warma (Varma), Jüri Uluots, Kaarel Eenpaju, August Rei, Jaan Teemant, Jüri Jaakson, Friedrich Karel Akel, Juhan (Johann) Kukk, Ants Piip, Aadu (Ado) Birk, Jaan Tõnisson, Otto (August) Strandman ja Konstatin Päts.
Eesti riigisümbolid on: Riigilipp, Eesti Riigivapp, Eesti Riigihümn.

Eesti lipud lehvivad pidulikel ja muudel tähtpäevadel, sest nendel päevadel on midagi Eesti heaks tehtud või austatakse kedagi.
Lipud heisatatakse järgmistel päevadel:
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.
1) 1. jaanuar – uusaasta;
2) – suur reede;
3) – ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai – kevadpüha;
5) – nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni – võidupüha;
7) 24. juuni – jaanipäev;
8) 20. august – taasiseseisvumispäev;
8¹) 24. detsember – jõululaupäev;
9) 25. detsember – esimene jõulupüha;
10) 26. detsember – teine jõulupüha.
Hümni lauldakse tavaliselt tähtpäevadel. Hümni lauldakse alati püsti seistes. Kui lauldakse hümni, on kogu rahvas oma mõtetega koos, sest tavaliselt mõeldakse sellel ajal Eesti Vabariigile.
Ühe vaba riigi ja rahva teeb see, et keegi ei valitse neid.
Nõukogude Eesti
Minu isa rääkis, et kõigil oli raha, aga selle eest polnud midagi saada.
Aga nüüd on saada väga palju erinevaid asju.
Kui Eesti poleks vaba riik, oleksid kõik kurvad, eestlasest poleksi enam midagi järel, sest nende riiki pole enam ja keelt ka mitte.
Igaüks peaks oma riigi heaks töötama, et riik kasvaks suuremaks ja tugevamaks.
Lk 13 esitatud lipud kuuluvad Eurooma liitu. Ka Eesti on seal.